Haapsalu linna spordirajatiste lugu ulatub tagasi 19. sajandisse, mil piiskopilinnuse hoovis mängiti tennist ja talviti peeti liuväljal jäähokilahinguid. Aja jooksul on lossihoovi, Aafrika ranna, Paralepa metsa ja Uuemõisa kanti rajatud üha uusi võimalusi sportimiseks – tenniseväljakud, staadion, võimlad, ujulad, terviserajad ja lasketiirud.
Nõukogude perioodil kujunesid Haapsallu mitmed spordikantsid: Lihula maantee äärde rajatud staadion, Jõudi spordihoone, koolide spordisaalid ja KEK-i spordirajatised. Siin on treeninud ja võistelnud Eesti tippkergejõustiklased, korvpallurid ja vehklejad ning peetud nii vabariiklikke meistrivõistlusi, rahvusvahelisi kohtumisi kui ka rahvaspordiüritusi.
Taasiseseisvunud Eestis on sporditaristut pidevalt uuendatud ja laiendatud: välja on ehitatud Krahviaia tennisekeskus, Uuemõisa jalgpallihall, Panga spordihoone, mitmed rannavolleväljakud, rulapargid, võimlemis- ja välijõusaalid ning Haapsalu veekeskus. Täna haldab Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ terviklikku spordirajatiste võrgustikku, mis teenib nii harrastajaid, tippsportlasi, laagreid kui ka tervisesportijaid.
Kui soovid süveneda, kuidas lossivallikraavi tenniseplatsidest kasvas välja tänane mitmekülgne spordilinn, leiad lehe paremal pool asuvast menüüst ja linkidelt põhjaliku loo Haapsalu spordirajatiste ajaloost.
