Haapsalu staadion

Praegusel Lihula mnt-l asuva staadioni loo alguseks loetakse seda, kui praegusele Kuuse tänavale hakati planeerima Haapsalu I keskkooli. Spordikooli treenerite initsiatiivil võeti ette maatükk Mulla tn ja Lihula mnt nurgal, kus enne kasvatati kartuleid. Staadioni planeerimisega hakati tegelema 1960. aastal, ehitamine venis, kuni staadion 1964. aastal valmis.

https://lh7-rt.googleusercontent.com/docsz/AD_4nXdOV2NDyIW1d2iXR5bOPtz5NOifZfwfP3eXtYkzK3fGlJVvFgEOi0qZiXywEvDFLLXWDcUJqAZq2WlitmO2oQdJdlBcU3b7NDZ3A03rxKJCkW-1xMrembma62wewYaWhmyhxXrrgw?key=uNzIZq1IIY0iOrbh3nxLkNKZ
Haapsalu staadion 1966. aastal. Foto: Arved Palm erakogust

 

Tegemist oli tollal klassikalise tüüpstaadioniga: punase telliskivipuruga jooksurajad ning keskel muruplats, kettaheite- ja kuulitõukealad, kaugus- ning kõrgushüppekohad.


Haapsalu sportlased uuel staadionil võistlemas 1966
Fotis EFA.204.0.69877


Haapsalu Staadion 1972. Foto: Arved Palm erakogust

 


Kohtumine pesapallis "Lääne Kaluri" ja Kirovi-nimelise kalurikolhoosi võistkondade vahel Haapsalu linna staadionil. Tagaplaanil II Keskkool.
Foto: Harles Pilter.  Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA HM F 1405:27 Ff
 

 

Staadionil oli kaks sissepääsu: Mulla tänaval ja Lihula maanteel. Väravates olid kioskid, kus müüdi staadionile sisenejatele suurte ürituste ajal pileteid. Peamiselt toimusid staadionil koolide kehalise kasvatuse tunnid ja spordikoolide treeningud, aga peeti ka ülerajoonilisi võistluseid, laatu ja näitusi.

Sel perioodil kerkis Haapsalust esile kettaheitja Veljo Kuusemäe, kes on püstitanud mitmeid Eesti rekordeid ning tuli 1974. aastal Nõukogude Liidu meistriks.

https://lh7-rt.googleusercontent.com/docsz/AD_4nXcXf6SBC03_-c_fUy1adWXQR45FRoKyEEYlGj8OgWfUvedfVyFaBqE1za25IvukIi4MMPv0ql9JbTnrgGA_YAEBpphWZyKssb7iivg25A7CN7Mbz1J2vrsok1ytU8VHpwy43nN1?key=uNzIZq1IIY0iOrbh3nxLkNKZ
Veljo Kuusemäe. Foto: Toomas Aring.

 

Suurem staadioni renoveerimine toimus 1995–1996 Haapsalu linnavalitsuse tellimisel. Tööd viis läbi Nordic Sport AB. Staadion sai uue tartaankatte, uued heite- ja hüppepaigad. Ehitati välja ka tribüünid (peatribüün 696 istekohaga, millest 300 katuse all ning lisaks 200 istekohta vastastribüünil), ehitas Ehto. Staadioni renoveerimise kogumaksumus oli ca 7 miljonit krooni. Pärast renoveerimist sai staadion IAAF-i sertifikaadi.

 

https://lh7-rt.googleusercontent.com/docsz/AD_4nXfmMzInH8zB6nYuj6N8-oFPpFiF8wKtS9L2410n7gawLEUa3HR05KfdgkvlNkPCiNtsrgOoenp7xgtn3yv2HcTWBxxpZpPc4eL7ThHj3miWk9cx3BPOWdLMdNTA1fA7LoQeFt_Wvg?key=uNzIZq1IIY0iOrbh3nxLkNKZ
Haapsalu staadion. 1997. (HM F 1738:41 Ff 2004);
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA; HMF1738_41Ff2004_1_pisipilt.jpg

 

Sel perioodil oli Haapsalu staadion üks parimaid Eestis ning siin hakati pidama ka vabariiklikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Suurimad neist on olnud Rukkilillemängud 1998 ja vendade Peeter ja Veiko Tishleri eestvõttel toimunud võistlused “Augustiõhtu kergejõustikuga” (1996–1998).

 

Esimene võistlus toimus staadioni avamisel 1996. Võistluste peamine tõmbenumber oli tollal väga populaarne kümnevõistleja Erki Nool, kes 1997. aastal saabus staadionile isegi helikopteriga. Muuhulgas ajas maandumisel helikopteri tiivikust tekkinud tuul laiali maha märgitud kettaheitesektori. Haapsalu staadionil on võistelnud pea kõik tolleaegsed Eesti kergejõustiku tipud: olümpiavõitjad Gerd Kanter ja Erki Nool, maailmameister Andrus Värnik, Urmet Uusorg, Kristjan Rahnu, Aleksander Tammert, Ramon Kaju, Marko Turban, Virge Naeris, Rutti Luksepp jpt.