Paralepa endine bassein ja mets
1970. aastatel rajati bassein Paralepa randa. Basseinis käidi lihtsalt ujumas, vahel toimusid seal ka laste ujumistrennid. Betoonist ääred olid ehitatud 45-kraadise nurga all, basseini jagas kaheks puusein, mille alt vesi ilusti läbi käis. Basseinivee puhastust oli plaanis teha läbi kahe loodusliku kanali. Ühest otsast loodi ühendus mereveega, kuid teises otsas jäeti ühendus mingil põhjusel tegemata. Kuna vesi ei saanud enam ringelda, läks basseinivesi lõpuks roiskuma. Nii kaotas bassein lõpuks oma mõtte ning likvideeriti.
Paralepa metsas alustati spordi tegemist nõukogude aja lõpu poole, kui piiritsooni reegleid leevendati. Olemasolevatel kitsastel radadel harrastati jooksmist ja talviti suusatamist. Võistlusrada algas tavaliselt raudteejaama poolt, kulges läbi metsa rannaniiduni ja sealt tagasi alguspunkti. Siis hakati arendama terviseradu. Enne Eesti taasiseseisvumist ehitati Fra Mare juures valmis esimene 2,5 km pikkune rada, hiljem teine 4,6 km pikkune. Need rajad kulgesid ka läbi nn seeneplatsi, kus oli mõnda aega võrkpalliplats, mida praegu enam pole. Edasiste projektide käigus tehti radadele täiendusi. 2011. aastal projekteeriti 1. rajale valgustus ning kokkuleppel RMK-ga laiendati radu uisustiili harrastajate jaoks, laiendus valmis 2013. aastal. 2016. aastal rajati Paralepa terviseraja parkla juurde välijõusaal, 2020. aasta juunis avati seal ka Haapsalu seikluspark.
Paralepas korraldatakse liikumisvõistlusi, piisava lumikatte korral teevad Haapsalu Spordibaasid sinna suusaradu. Läänemaa orienteerumisklubi Okas on Paralepa metsa rajanud orienteerumisrajad.
Foto. Haapsalu. Paralepa rand. Suvi 1970. (HM F 172:46 Ff);
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA; HMF172_46Ff_1_pisipilt.jpg
