Lossihoov
Esimesed sportimisvõimalused loodi piiskopilinnuses juba Haapsalu kuldajastul, 19. sajandi teisel poolel. Allolev foto pärineb vahemikust 1905–1911, sellel näeb suvitajaid tennist mängimas.
Haapsalu, Lawn Tennis Club tenniseväljak, AM _ 8766:10 F 15661,
Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2565823
Aja jooksul sealseid sportimisvõimalusi laiendati (vt joonist).
Joonis: allikas Vikipeedia.org, Haapsalu linnuse asendiplaan. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haapsalu_linnuse_asendiplaan.jpg
Linnuse läänepoolsesse ossa loodi lisaks olemasolevale tenniseväljakule korvpalliplats, kus mängiti mõnikord ka võrkpalli. Ida poole jäi aga eriilmeline staadion rohkete võimalustega. Kuulitõukealal (vt joonis 1, positsioon 1) tõugati kuuli ning visati oda ja heideti ketast. Kohe kõrval asus kaugus- ja kõrgushüppekast (vt joonis 1, pos. 2). Joonisel kastist vasakul hüpati kaugust ning ülal kõrgust. Linnuse kõrval (vt joonis 1, pos. 3) paiknes kolm-neli saja meetri pikkust pehme kattega (liivaga) jooksurada. 214-meetrisel jooksuringil (vt joonis 1, pos. 4) oli kaks rada.
Sel ajal kasutati radade eraldamiseks lubivärvi, mida oli tarvis aeg-ajalt uuendada, et joon säiliks. Ringi mõlemasse otsa (vt joonis 1, pos. 5) pandi paika ka jalgpalliväravad ja nii sai väravate vahel palli mängida. Umbes seal, kus asub tänapäeval linnuse vahitorn (vt joonis 1, pos. 6), toimusid laskeharjutused.
Publik sai jälgida sportimist küngastel seistes, eraldi pinke polnud.
Talve saabumisel loodi linnuses võimalused suusatamiseks ja kelgutamiseks vallikraavis, lossihoovi rajati liuväljak jäähoki mängimiseks. 1950. aastatel mängis Haapsalu võistkond kaasa Eesti liigas. Võistkonda kuulusid peamiselt sõjaväelased, aga kaasa mängisid ka Haapsalu kohalikud poisid nagu näiteks Heiki Kariler, Endel Vooremaa, Rommi Liidemann jt.
Haapsalu spordiharrastajad rajasid linnusesse liuvälja. 1955. Foto: J. Vatser, HM F 128:150 Ff,
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1057909
Selleks ajaks oli Haapsalu rahvaarv kasvanud ja linnastaadionil hakkas sportimiseks ruumi väheks jääma. Lisaks toimus lossihoovis palju muid üritusi, mis süvendas ruumipuudust. Hakati mõtlema uue staadioni ehitamise peale, praeguse asukoha kõrval kaaluti ka nn suure trummi ehk Lihula mnt viadukti piirkonda.
