Võimlad

Võimlad
 

Kalevi võimla

Kalevi võimla ruumid paiknesid endises palvemajas, mis asus Suur-Lossi bussipeatuse kõrval vana kino taga.

Kalevi võimla. Foto Hansa Antiigi kogust.

Tänapäeval on sel kohal elumaja ja Suur-Lossi tänava vahel tühi plats. Ilmselt tekkis palvemajja võimla nõukogude aja alguses. Võimlat kasutati Haapsalu I Keskkooliga koos, üks grupp sai tundi teha Ehte tänava kooli võimlas ja teine Kalevi võimlas. Viimases väga palju võimalusi ei olnud, sest see jäi kitsaks (mõõtmed 16 m x 8 m ja 5 m).

Joonis. Kalevi võimla plaan.

Et võimlat saaks ka talvel kasutada, köeti ruumi välisukse kõrval olnud ahjuga (joonis 2, nr 1). Võimlas sai harrastada korvpalli ja muid mänge, mis ei nõudnud palju ruumi (joonis 2, nr 2). Kahe korvirõnga vahel oli keskjoon (joonis 2, nr 3). Kalevi võimlas peeti tavaliselt ülerajoonilisi võistlusi. 1973. aastal toimusid seal viimased võistlused, pärast seda põles võimla maha ja sinna jäi tühi plats. Tegevused jätkusid äsja valminud uues spordihoones.

Sulevi võimla

Sulevi vabriku endine spordisaal. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.

Kunagine Sulevi võimla asus aadressil Turu tn 5 ja sai nime õmblusvabriku Sulev järgi. Heino Langi eestvedamisel ehitati Sulevi noorte ühiskondliku tööga vabriku juurde kahasse spordiühinguga Kalev korralik spordisaal mõõtmetega 18 x 24 m (valmis 1973). Võimlas sai mängida korvpalli ja võrkpalli ning seal tegutsesid ka huviringid. Hoone fuajees oli võimalus lauatennise mängimiseks, olemas olid ka korralikud riietusruumid koos saunaga.

Sulevi võimla sisevaade 1993. a. Foto: Sirje Pähni erakogu.

2020–2025 tegutses Sulevi võimlas rulapark, mille tegevus viidi 2025. aasta kevadel üle Kuuse tn 1 (vana koolimaja) aulasse.

Haapsalu noorte huvikeskuse rulapark. Foto: Haapsalu noorte huvikeskus. https://www.noor.haapsalu.ee/siseskatepark/
 

Haapsalu Jõu spordihoone (Lihula mnt 10)

Maaspordiühingu Jõud spordihoone ehitus algas väga vaevaliselt ning ehitus venis. Valmis saadi see hoone tüüpprojekti alusel 1972. aastal. Uus spordihoone oli oma aja kohta moodne ja avar. 

Haapsalu spordihoone (ESM F 1107:135/C3490);
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA; ESMF1107_135-C3490_pisipilt.jpg (https://www.muis.ee/museaalview/3663200) 

Muuhulgas kolis uude spordihoonesse ka maaspordiühingu Jõud Läänemaa kontor. Spordihoones asusid suur pallimängusaal, maadlussaal ja tõsteruum. Avaras fuajees tegutsesid male- ja kaberingid ning toimusid võistlused. Suurde saali ehitati pealtvaatajate jaoks rõdu, mis jäi võistluste ajal mõnikord publikule kitsaks, eriti kui toimusid Kalevi korvpallimängud, kus lõid kaasa tolleaegsed rahva lemmikud Aleksei Tammiste, Priit Tomson, Jaak Lipso, Jaak Salumets, Anatoli Krikun jt.

Eelmise sajandi 1990. aastate keskel pidas oma kodumänge siin ka Eesti meistriliigas kaasa löönud KK Haapsalu. Eesti meistriliiga mängud on toonud Haapsallu mängima ka hilisemad Eesti korvpalli suurkujud: Tiit Soku, Aivar Kuusmaa, Andrus Nageli, Gert Kullamäe, Rauno Pehka, Margus Metstaki, Martin Müürsepa jpt.

Spordihoone on mitmeid kordi ümber ehitatud ja nii asub kunagises maadlussaalis praegu jõusaal, tõsteruumis on riietusruumid, avaras fuajees kohvik ja administraatori lett. Suurde pallimängusaali on pandud moodne põrand ja uued korvid ning fassaadi laiendusega on lisandunud spinnisaal ja kabinet spordiliidule Läänela. Samuti on rajatud läbipääsud universaalhalli, hostelisse ja veekeskusesse.

Spordiühingu Jõud Haapsalu spordihoone saal.
Renoveeritud 2013. aastal. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.

Haapsalu spordihoone laiendamine

2010 valmis universaalhall, mis jagunes kolmeks osaks, kus üks pool sai kaetud tartaaniga ja oli mõeldud kergejõustiku jaoks, ning kaheks vaibaga tenniseväljakuks.

2011 rajati spordihoonesse hostel, maadlussaal, saunakompleks, inventariruumid ja garderoobid. 2012 rajati lasketiir ja sellega seoses renoveeriti esimesel korrusel fuajee, kohvikuruum ja riietusruumid. 2013 renoveeriti teisel korrusel spordimängude saal. 2015 renoveeriti Lihula mnt poolne fassaad ning rajati juurdeehitis, kus asuvad ventilatsioonikamber, spinnisaal ja kontoriruumid. Kõige värskem ehitis on 2016. aastast, kui loodi juurde vehklemishall. Seal on treeninud olümpiavõitja Katrina Lehis ja tuntud vehklejad Nelli Differt, Kristina Kuusk jt.

Koolide võimlad

Praeguse Läänemaa Ühisgümnaasiumi eelkäijad on kandnud aja jooksul nimesid Haapsalu I Keskkool, Haapsalu Gümnaasium ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium. Wiedemanni koolikompleksis asusid väikesed võimlad 19. sajandi lõpus valminud kahekorruselise omaaegse linnakooli esimesel korrusel. Tänapäeval asuvad seal matemaatikaklassid. Kasutusel oli kaks eraldi pisikest võimlat, kus üks pool oli mõeldud poistele ja teine tüdrukutele. Siseruumis mängiti võrkpalli, kusjuures nn võrgu kõrgeim punkt oli märgitud seinale, ja korvpalli. Riideid sai vahetada maja Kalda tn poolses küljes alumisel korrusel. Lisaks kasutati sportimiseks aulat, seal korraldas Endel Nelis vehklemistreeninguid. Kooliõuel oli umbes 150 m pikkune jooksurada ja selle kõrval kaks sirget 60 m jooksurada. Ringraja sees oli kaugus- ja kõrgushüppekast ning Kalda tänava poole minnes jooksuraja ja aia vahel oli korvpalliplats. Talvel tegid õpilased ise liuvälja jäähoki mängimiseks, igal aastal peeti seal klassidevahelisi hokivõistlusi. Kui Kuuse tänava kool 1964. aastal valmis sai, kolis Haapsalu I Keskkool sinna ja Wiedemanni tänava koolikompleks läks venekeelse Haapsalu II Keskkooli kasutusse (kuni 1973. aastani). Kuuse tänava koolimajas oli palju sportimisvõimalusi. Õues oli kaks suurt korvpalliväljakut, kus mängiti erinevaid pallimänge ja talviti rajati liuväljad. Nüüdseks on ühest tehtud autoparkla ja teine seisab kasutuseta. Koolil oli oma võimla. Võimlas on riietusruum ja puitpõrandaga 13 x 25 m korvpallisaal.

Selles saalis alustasid vehklemisega ka olümpial osalenud Kaido Kaaberma, Heidi Rohi, Katrina Lehis, Nelli Differt, kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov jt.

Kuuse tn 1 koolimaja spordisaal. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.

Kooli juurdeehituse käigus ehitati veel üks väiksem saal, kus praegu asub poksi- ja aeroobikasaal.

Kuuse tn 1 koolimaja aeroobikasaal. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.

1995. aastal Haapsalu Gümnaasiumiks saanud asutus reorganiseeriti 2013 põhikooliks ja 2020. aastal kolis see uude majja Lihula mnt-l. Tühjaks jäänud Kuuse tn hoonesse kolis oma Ehte tn maja renoveerimise ajaks Haapsalu Linna Algkool. Kui Kuuse tn koolihoone 2022. aastal tühjaks jäi, anti see ajutiselt kuni lammutamiseni Haapsalu Spordibaaside hallata. Sportlikest tegevustest toimuvad majas huviringid – taipoks, klassikaline poks, aeroobika, võimlemise rühmatreeningud, rahvatantsutreeningud. Taipoksi jaoks rajati ruum vanasse raamatukokku.

Taipoksi saal Kuuse tn 1 koolimaja endises raamatukogus. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.

Õpilaskodu kasutatakse laagrites ja üritustel osalejate majutamiseks.

Kuuse tn 1 koolimaja ühiselamu. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.

Venekeelse Haapsalu II Keskkooli uus maja valmis 1973. aastal ja see asus staadioni lõunaküljes. Hoones oli ka väike võimla mõõtudega 12 x 20 m, mis oli talviti väga külm. Seal mängiti korvpalli ja võrkpalli. Koolihoone koos võimlaosaga lammutati osaliselt 2018. aastal. Tollal asus seal Nikolai Kool, kus gümnaasiumiaste puudus. Praegu asub koolimaja alles jäänud osas Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ning lammutatud osa kohale ehitati uus Haapsalu Põhikool, kus spordisaal puudub.

1980. aastatel renoveeriti tühjana seisnud Wiedemanni tänava koolimaja ja see sai koduks Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumile. Sportimisvõimalused olid koolis kasinad. 1990. aastatel rajati kooliõuele väike kilehall. Seal toimusid põhiliselt kehalise kasvatuse tunnid, aga ka mitmesugused trennid. Kilehall ei olnud hea lahendus, sest seda lõhkusid vandaalid ning mõjutas ilm. Nii pidas kilehall vastu ainult paar aastat.

Praegu on osaliselt kilehalli asukohas Haapsalu Wiedemanni spordihoone, kus toimuvad Haapsalu Linna Algkooli ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnid, spordikoolide ja -klubide treeningud ning korraldatakse turniire, võistlusi ja mänge. Saalis peab oma kodumänge korvpalli esindusmeeskond Haapsalu Herilased.

Haapsalu Wiedemanni spordihoone peasissepääs. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.
 

Haapsalu Wiedemanni spordihoone parklapoolsest küljest. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.

Haapsalu Wiedemanni spordihoone spordisaal. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.

Wiedemanni spordihoonele pandi nurgakivi 5. oktoobril 1999. Projekti koostas arhitekt Sven Koppel arhitektuuribüroost Alver & Trummal. Hoone valmis 2001. aastal. 2018. aastal rajati hoonesse jõusaal ja kardiosaal.

Haapsalu KEK-i (kolhoosidevaheline ehituskontor) spordirajatised

Praeguses Haapsalu Kutsehariduskeskuses asus Haapsalu KEK-i peakontor, kus olid ka mõningad sportimisvõimalused. Kõige esimesena, 1983. või 1984. aastal, pandi aulas üles sulgpalliväljak. Praegu asub seal kutsekooli aula. 

Mõne aja pärast hakkasid KEK-i töötajad tundma huvi tennise vastu. Haapsalus oli ainult üks väljak Vee tänaval, seega oli väljakuid juurde vaja. Umbes 1984 võeti KEK-i taga olev plats ette ja asfalteeriti, sellele rajati kaks tenniseväljakut. 1986 ehitati Uuemõisa mõisahoone juurde kaks savi-liivaväljakut ning elamu (Masti 5a) juurde seal asunud laste mänguplatsile kaks väljakut. Seega oli tenniseväljakuid kokku neli. Riietusruumid olid sealsamas Masti tn 5 hoones, mis jäi väljakute juurde. Seal alustas Tiit Kivistiku juhendamisel oma treeninguid ka hilisem maailma tippmängija Kaia Kanepi (WTA 15). Väljakud pidasid sellisel kujul vastu paar aastakümmet, siis tekkis linna rohkem mängimisvõimalusi ning Uuemõisa väljakud jäid unarusse.

Haapsalu KEK-i initsiatiivil rajati 1987. aastal Uuemõisa tennisehall (Tennise tn 10). Hallis olid lisaks väljakule ka riietusruumid ja rõdu, kus oli võimalik soojendust teha ning istuda pealvaatajail. Praegu asub selles saalis kutsehariduskeskuse võimla, kus harrastatakse pallimänge ja muid spordialasid.

Enne tennise- ja sulgpalliväljakute valmimist ehitati KEK-i peahoonesse oma töötajatele ujumisbassein. Ruum oli üsna pisike – kuna KEK ei soovinud korraldada ujumisvõistlusi, rajati bassein 19,4 m pikkusena. Võistluste pidamiseks oleks see pidanud olema 25 m pikkune. Peale oma töötajate kasutasid basseini ka mõned ujumisringid. 1993–2003 said rentniku hallatavat ujulat kasutada kõik soovijad.

Haapsalu KEK-i bassein 1980. a. Foto: Arvo Tarmula.
HM F 1337:22 Ff, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1710997